Mängime freerolli!

Online PokerI have registered to play in the PokerStars World Blogger Championship of Online Poker! The WBCOOP is a free online Poker tournament open to all Bloggers, so register on WBCOOP to play.

Registration code: 976066

Jäta meelde ja järgi

Kui kuu alguses võidad paarituhande käega kolme kuu kasumi, siis ülejäänud kuu võiks samamoodi mängida. Üldjuhul pole vaja nalja tegema hakata, lõpuks muutub tüütuks ja oled enda peale pahane.

Pisarateta nutulaul

Ainult üks käsi. ÜKS! Paar valet otsust, korra turnil ja korra riveril, ja kõik plahvatab ning mäng kaob näppude vahelt. Kuidas saab selline asi juhtuda?

Jälle sammuke edasi

Täitsa vahva kuu oli, algas väga keeruliselt ja raskelt, kuid siis hakkas mäng üha enam sujuma ja kui ühte elu suurimat miinuspäeva (rahaliselt, buy-inide mõistes on isegi suuremaid olnud) poleks vahele tekkinud, siis näeks graafik lausa jumalik välja, kuid rahule võib ikkagi jääda ja peabki jääma. Viimasel päeval sumistasin nii palju 2-outerilisi tõmbeid ära, et natuke häbi hakkas.

Kuidas asi edenema hakkas? Kui kunagi andis tubli tõuke Krayzie, siis nüüd kasutasin samuti paari inimese abi, kellega sai limiidist ja pokkerist rääkida. Sisuliselt oli vaja lihtsalt kinnitust, et teen asju õigesti ja paari mõtet, kuidas mõnda olukorda teisiti lahendada. Ei mingit nõiakunsti.

Kokkuvõttes tegin rahalaudades rekordkuu, mis on täitsa vahva, kui arvestada, kuidas ma varem sellel limiidil ägisesin. Lisaks oli väga edukas stake Vapsikuga, kes sõitis NL25 limiidist täiega üle.

Strateegiliselt tegin pisikese vea ja ostsin Starsist ühe väiksema boonuse, kuid seda oli ajule vaja, sest polnud sellise kaotuspäevaga lihtsalt harjunud. Lugeja võib muidugi noomida, sest täna avanesid instant cash boonused, mis oleks kordi kasulikumad, kuid samas ei saa kõike niimoodi analüüsida, sest tolle väiksema ja viletsama boonuseta poleks ehk mäng nii kindel olnud ja kaotus võinuks hoopis suuremaks paisuda. Seega on mõnikord vaja teha –EV otsuseid, et kokkuvõttes +EV olla. Kui nüüd pokkerikeeles kõneleda.

September peaks päris põnev tulema, sest nüüd saab otsustada, kas tahan NL200 elu mekkida või jätkan veel umbes 60 000 kätt NL100 juures. Idee on mul olemas, kuidas neid kahte või isegi kolme (NL50) kõige paremini kombineerida, kuid ajalugu näitab ka, et üleminekud on võrdlemisi vaevalised ja keerukad, sest suuremate summadega hakkavad jalad kuidagi ootamatult laua all tõmblema.

Et tegemist on koolikuuga, siis peaks ja tuleks sellelegi tähelepanu pöörata ning loodetavasti ei lähe nagu ikka.

Trenni peaks septembris ka rohkem tegema, sest mõned rumalad vigastused on hoo maha võtnud. Kui vigastused aga vaba aega tekitasid, sai see kenasti kulutatud filmide vaatamisele. Ja vaadatud sai neid päris palju, kuid märkimist väärivad vähesed. Näiteks «9. rajoon» («District 9»). Igati supernaljakas teos, sest režissöör Neill Blomkamp tegi algselt lühifilmi «Alive in Joburg» (sisuliselt sama teema), et lihtsalt tõestada, kui lahedaid tulnukaid ta arvutiga teha oskab, kuid see oli vist nii popp, et otsustati täispikk linateos teha.

Täispika filmi staar Sharlto Copley polnud kunagi varem näidelnud ja ta pole isegi soovinud näitlejaks saada ning filmi sai ta vaid seetõttu, et osales tolles lühifilmis.

Veidi ootamatu oli filmi lõpp, kus tonaalsuse järgi sobinuks, kui laev polekski minema saanud ja tulnukad pidanuks igaveseks maale jääma. Kusjuures filmile olla tehtud kuus erinevat lõppu, äkki üks neist oligi selline.

Teine imeline teos on «Vääritud tõprad« («Inglourious Basterds»), millest kõik on juba ära kirjutatud. Kuid pole mina enne näinud, et kuskil kobarkinos pärast filmi plaksutatakse. Ja kui Christoph Waltz Oscarit ei saa, siis on maailm väga ebaõiglane ning valijad värdjad.

Pigem soovitaks vältida filme «Metroorongi 123 röövimine» («Taking of Pelham 123, The»), «Asjade seis» («State of Play») ja «Harry Potter ja Segavereline Prints» («Harry Potter and the Half-Blood Prince»). Neist esimeses ropendab Travolta ja see on ka kõik. Teisel pole tegelikult väga viga, kuid miski jäi häirima. Võib-olla ei meeldinud mulle lihtsalt lõpplahendus. Kolmas on lihtsalt rõvedalt pikk ja tegevus absoluutselt ei liigu, täielik piin sellist asja vaadata, kuid tuleb aru saada: lapsed tahavad ju igast raamatust vähemalt ühte filmi näha.

Uus elu uues kohas

Nüüd on siis aeg käes NL50 selja taha jätta ja limiidis edasi liikuda, tegin esimesed 3 000 kätt ära ja pole väga hullu midagi. Tulemus oli küll minikasum, kuid harjumine võtabki veidi aega. Summadega harjub ära ja see ongi peamine, sest kui kartlikkus ületatud saab, peab mäng normaalseks muutuma.

Lõppenud kuuga peab rahule jääma, kuid kuu esimesel päeval muutusin kuidagi ahneks ja see maksis kätte. Peale selle arvasin, et tegemist on kuu viimase päevaga ja tahtsin ümara numbrini jõuda. Alati halb plaan.

Graafiku panin PP-foorumisse ja see jääb viimaseks graafikuks, mille ma avaldan.

Kahtlane sisetunne ütleb…

… et aasta lõpuks võib PokerStarsis Supernova ära tulla. Muidugi veidi tobe oleks, kui ma selle nimel pingutama peaks hakkama. Kuid äkki tuleb iseenesest.

Muidu aga:

1) Pokkeriprode Pärnu turniir oli väga mõnus, kuid AK vs AKs välja kukkuda oli ikka väga tobe. Tervitused Rankale, kollasele, tolmuahvile, roheliselekonnale, svenzale, hotcocacolale, patrickule, tigranole ja tema daamile ning paljudele teistele. Meeldiv seltskond ja elamus.

2) Sa pole elanud, kui pole laudast oma magavat ja paljast sõpra leidnud.

3) “Jääaeg 3” oli oodatust viletsam.

4) Vigastusest enam-vähem taastunud ja täna jälle trenni ning see peab rutiiniks muutuma. Aitab laiskusest!

5) Kui ise hästi ei oska, siis tuleb abilised palgata ja nende tegemistest õppida.

6) Turniirid pole rahalauad. Pushi julgelt, mis seal ikka viltu saab minna. Turbo Takedownil sain natuke raha, kuid magasin ideaalsed surumise kohad maha ja siis olin juba hädas.

7) Barry Greensteini “Ace On The River” on täitsa lustlik raamat. Kusjuures ma ei saanud üldse aru, et see on SEE mängija.  Üks vähestest, kes on täitsa talutav. Kaanepildil tundus hoopis keegi teine ja ma ei suutnud nime HSPis nähtuga kuidagi kokku viia. Ei mõelnud muidugi ka eriti pikalt.

Pisike või veidi suurem tülpimus

Ohtlik. Väga ohtlik. Hing tahab tasemelt tõusta, kuid aju ütleb ei-ei-ei-ei. Selle kakluse võidab aju. Garanteeritud. Samal ajal tuleb leida viis, kuidas ennast motiveerida. Liiga lõdvalt võtan seda taset, mis peegeldub nii mängus kui ka tulemustes.

Nädalavahetusel saab õnneks Pärnus tuuritades ja sõpruadega kohtudes akusid laadida.

Räimepraad, see maitseb hää

Einoh, kui sisetunne ütleb, et kalahais peaks üle pea kokku lööma, siis sisetunne ei saa eksida. Nii oligi. Kuigi umbes 4 000 kätt olin ise kalake ja mängisin nullis, siis ülejäänud 5 000 kätt oli nagu Otepää Kalarestoranis maiustamine – kindel värk ja maitsev. Väga palju paremini poleks saanud minna.

Nädalavahetuse üks tore käsi:

No-Limit Hold’em, $0.50 BB (9 handed) – Hold’em Manager Converter Tool from FlopTurnRiver.com
MP2 ($48),  MP3 ($50.05),  CO ($53.20),  Button ($49.25),  SB ($19.55),  BB ($30),  UTG ($50),  UTG+1 ($103.25),  Hero (MP1) ($50)

Preflop: Hero is MP1 with 2, 3
UTG bets $2, UTG+1 calls $2, Hero calls $2, MP2 calls $2, 5 folds

Flop: ($8.75) 6, 2, 2 (4 players)
UTG checks, UTG+1 checks, Hero bets $3, MP2 calls $3, 1 fold, UTG+1 raises $11, Hero calls $8, 1 fold

Turn: ($33.75) 5 (2 players)
UTG+1 bets $37, Hero calls $37 (All-In)

River: ($107.75) J (2 players, 1 all-in)

Total pot: $107.75

Results:
UTG+1 had A, Q (one pair, twos).
Hero had 2, 3 (three of a kind, twos).
Outcome: Hero won $104.75

Edasi tuli räme sõim (kusjuures mitmes aknas, sest olime mitmes lauas koos).
UTG: you fucking moron
UTG:  idiot, playing 23s, do you give lessons?
Hero: you can’t afford them
UTG: moron how much have you lost
UTG: you must lose a lot to play those cards

Pärast seda, kui ma ütlesin talle, et ta hädaldab nagu pisike tüdruk, istus tüüp kõigist laudadest välja ja lahkus. Hädised kaotajad on kõige nõmedam asi üldse. Üldiselt ma väldin kõiki selliseid tüüpe, sest neile vastamine segab mängu jälgimist, kuid ta lihtsalt üritas minuga igas lauas ühendust võtta, mistõttu tundub onu mure väga suur ja vastamist väärt.

— — — — — — — —

Muidu oli nädalavahetus pinks ja ponks, käisin isegi kaks korda kinos ja magasin nädala luudest välja. Kinost: nii «Brüno» kui ka «Populaarsed vaenlased» olid igati normaalsed teosed.

«Brüno» täielik tipp oli lõpukaklus, millest NY Mag kirjutati niimoodi: «According to Newsweek, audience members, baited by this flyer and expecting to see “Blue Collar Brawlin’,” were deliberately kept waiting for 90 minutes at the door. Once inside the venue, they were served $1 beers as part of a promotion that was only advertised to last an hour; they were made to believe the deal was always just about to expire, but it continued the whole night, as per the instructions of the filmmakers who later reimbursed the catering company.»

The Telegraph lisas veel, et terroristi leidsid filmitegijad tänu CIA kontaktile.

Miks ei peaks sellist filmi nautima?

Uni ja nädalavahetus

Naljakas kuu algus oli: esimese nelja päevaga tegin umbes 12 000 kätt, sest naine oli kodust ära. Pärast seda on hoog veidi raugenud. Üldiselt jookseb täitsa kenasti.

Reede õhtul ja öösel ning laupäeva hommikul mängu ei teinud, sest olin kodust ära, kuid praegu seda bussis kirjutades lõhnab kala järgi, seega see on raudselt hea märk. Samuti peaks järgmised päevad vabamad olema ja võimalik, et teen samasuguse megasessi ning siis ongi pool kuud möödas.

Sellel kuul peaks NL50 limiidis kokku tulema 100 000 kätt, misjärel saab ette võtta korralise ja veelgi põhjalikuma analüüsi. Pärast seda täiega tähtede poole (loe: NL100 ribadeks, raisk). Kuigi graafik jookseb võrdlemisi soodsalt, siis mõned murekohad olen enda jaoks juba leidnud ja tõenäoliselt annab sellise valimiga juba midagi piiluda. Põhismõtteliselt tahaks umbes 50 000 kätt veel teha ja pärast seda tulemusi natuke võrrelda.

Muidu on ka nalja saanud. Starsi regularid tunnevad teineteist päris lahedalt ära ja mõnnalt toetatakse nii vedamisi kui ka kaotusi. Oli selline käsi: mul oli CO AK, tõstsin, üks call ja siis button raise. Too oli vaid mõne käe mänginud ja otsustasin lihtsalt callida. Flop QKK. Igatahes jõudsime all-inini. Vastane avas QQ. Turn ja river olid J ja J. SHIP IT! Vastane hakkas kisama ja hädaldama, kuid siis tõstsid pead regularid:

Esimene: „Shut up and reload.”

Teine: „Fish, bring the money or out of the table! Taipupole, can you believe this guy?”

Kuigi ma üldiselt püüan alati vastaste sõimamisest hoiduda, pani see naerma.

Vahva on, et pärast töönädalat saab rahulikult magada.
1.-10. juuli 2009

Rispekt saabus kohale

Eile oli üks väga lahe moment, mis enesehinnangule kohe räige hoobi tagumikku pani ja vähemalt Marsini lennutas. Mängisin nagu ikka PokerStarsis, kui üks väga hea ja võitev regular just lauda istunud tüübile ära tegi, mispeale too karjuma hakkas ja sõimas regulari idioodiks ning pakkus välja, et võiks NL400 tasemel 1-1 teha.

Regulari vastus oli täiesti superluks:

Regular: I am ready to play anyone one on one at this table
(väike paus)
Regular: except Taipupole

Wohooo! Ma olen nüüd vähemalt ühe teise mängija arvates võrdlemisi osav ja seega rõve vastane.

Muidu on mäng väheke lohakas olnud, kuid sellele vaatamata on kuu nunnult plussis. Eile öösel, kui ma võrdlemisi (või natuke enam) jokkis olekus koju jõudsin, suutsin isegi PSi lahti teha ja juba kolm-neli lauda avada, et pangaarve vähemalt kahekordseks teha, kuid siis võtsin aru pähe ja vajutasin kõik kinni. Isegi blind ei läinud kaduma. Alanud kuu parim otsus, seni. Enesekontroll on ikka täiesti fantastiline, võin vist koolitusi tegema hakata.